On tõde, et kogu vesi ja toit, kõik materjalid ja kogu kasutatav energia pärinevad loodusest. Ja loomulikult kasutab seda kõike ka majandus. Mistõttu on asjakohane, et Kliimaministeerium on tõstnud üles loosungi, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse.
Majanduses tekkivas lisandväärtuses sisaldub kõik see raha, mida meil järjest suuremates summades soovitakse maksude abil ümber jagada nii hädavajadusteks kui ka vaid soovideks. Ja sellest rahast on üha rohkem puudus nagu me riigieelarvetest näeme.
Siit tekib mul küsimus, et miks nõutakse vaid majanduselt, et see peab mahtuma looduse piiridesse? Et miks ei pea looduse piiridesse mahtuma ka kogu valitsussektor koos oma koostisosadega nagu ametkonnad, haridus, kunstid, sotsiaalabi, riiklik meditsiin, julgeolekustruktuurid jne? Neid kõiki finantseeritakse ju majanduse ehk ettevõtlussektori poolt ja nad kasutavad kõiki neid samu looduse ressursse.
Ja nüüd siis peab majandus tõmbuma kokku ja maksma samas rohkem makse, et valitsussektori kulutused saaksid endiselt jätkata paisumist?
Kindlasti ütleb “progressiivne üldsus” vastu, et majandus ei pea mitte kahanema, vaid muutuma ressursisäästlikumaks läbi innovatsiooni. Teadmiseks siis “progressiivsetele”, et ettevõtlus tegeleb enda efektiivistamisega pidevalt ja ilma valitsuse üleskutseteta ning et innovatsioon on reeglina väga kulukas tegevus ja maksutõusude tingimustes jääb selleks kindlasti vähem võimalusi.
Ja miks üldse peaks maksma rohkem makse selleks, et kusagil saaks senine raiskamine ehk loodusressursside tarbetu kulutamine jätkuda? Olen kindel, et valitsussektoris on vähemalt paarkümmend tuhat mõttetut ametikohta, mis põhjustavad otseselt loodusressursside raiskamist ja takistavad arengut, kuid riigireformi teema on kõik senised valitsuskoalitsioonid üksmeelselt kõrvale lükanud. Miks te siis tegelikkuses ei hooli kliimast ega keskkonnast?
Kui viimase 10 aastaga on ettevõtlussektori maksupanus ühiskonnale kahekordistunud ja viimastel aastatel on primaarne maksutulu tõusnud üle ühe miljardi aastas, ja seda ilma maksutõusudeta, siis on raha mittejätkumise taga siiski ametkondade oskamatus või soovimatus teha vahet vajadustel ja soovidel. Ja poliitikute süü seisneb suutmatuses ametnikkonda ohjata.
Ootan huviga Kliimaministeeriumilt selgitust, kuidas valitsussektori järjest suuremaid kulutusi saab finantseerida ettevõtlussektori väiksema käibe arvelt. Palun esitage see matemaatiliselt, tehetena, et ka mitteametnik võiks mõttekäigu loogikast aru saada.
Oleks ju õige, kui ühiskonna rohepöörde, keskkonna säästmise ja sellega paratamatult kaasneva enesepiiramise eeskujuks oleks meie poliitiline eliit ja valitsussektori asutused. Palun näidake enda peal ette, kuidas see ressursikasutuse kärpimine käib, sest teie sõnavõttude järgi paistab teil kõik selge olevat.
Algatuseks võiksite need piinlikkust tekitavad kuluhüvitised lihtsalt kaotada. Mitte lisada palgale, vaid kaotada. Keskkonna hüvanguks!
Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 30.10.2023